Ruhnu regatt

Sai siis lõpuks teoks tehtud kauaoodatud Ruhnu reis. Eesmärgiks saavutada hea koht kohapeal toimunud lühirajasõidul. Sellest aga veidi hiljem.

Roomassaare-Ruhnu etapi start oli küljetuules kell 22:00, kuhu jäime päris tublisti hiljaks. Peab tunnistama, et need vigurstardid (loe mitte-vastutuulestardid) ei tule mul kohe üldse. Alguses oli minek vabakrüssus ja kus siis oli tegemist, et Marisest mööda saada. Mingi hetk aga otsustas tuul vastu keerata ja siis saime me lõpuks ka Marisest ette, siiski oli ohtlikult lähedal veel Lote. Pimedas õnnestus oma vahet kasvatada Marise ja Lote ees, aga mingi hetk enam ei saanud aru kes on kes. Tagant hakkasid lähenema ka suured. Kui jälle valgeks läks oli ka tükk tegemist, et aru saada kes kus on. Igatahes sisse jõudsime oma grupist neljandatena ja sama koht jäi ka peale ajaparandusi.

Nüüd siis lähemalt karikavõistlusest. Meie üllatuseks/pettumuseks osales seal meie grupis ainult 2 jahti meie ja Vesileenu. Esimenest sõitu alustasime järjekordse halva stardiga, aga otsustasime valida erinevalt konkurendist vasaku rajapoole, kus tuul meid soosis. Märgis oli Leenu meist küll veidi ees, aga seda saame me lubada, eriti arvestades vaikset tuult ja performance line arvutusmeetodit. Spinniga said nad aga juba veidi rohkem eest ära, aga kuna me olime krüssus head tööd teinud, siis me neid ikka parandatud ajas edastasime.
Teine sõit algas jälle kehvemapoolse stardiga. Enda kaitseks võin öelda niipalju, et meil oli 2 asnedajat pardal ja koguaeg konkurentide ja liini jälgimise asemel tuli ka vaadata mida nad teevad. Startisime paar paadipikkust Vesileenu ahtris ja otsustasime suht ruttu ära pautida. Leenu tegi samuti. Seekord aga hakkas Leenu krüssus ilusti eest ära rebima, tee mis tahad ei saa käiku paremaks. Ja peale märki finishisse purjetades hakkas tuul aina vaikima. Ja nii me seal lõpus vaikselt tiksusime, kui Leenu oli juba finisheerinud. Selle sõidu me loomulikult kaotasime. Kohtunikud otsustasid viimase sõidu ära jätta ja nii me hakkasime vaikselt sadama poole venima, kuniks saime Windwalkeri sleppi. Leenu aga võitis üldarvestuses, kuna nende viimane sõit oli parem. Meie aga saime karika teise koha eest.

Tagasisõit algas stardis ka suht kehva positsiooniga. Meeskond oli väga väsinud, kuna polnud eelneval ööl õieti magada saanud. Ruhnu siiski. Marisest me kuidagi ikkagi mööda saime ja korra isegi Karinast, aga hiljem jäime Karinast jälle maha ja kohe päris korralikult. Omaetta mainimist vajab Lote, kes varsti peale starti oma hiiglasliku spinni üles tõmbas ja sellega väga head sõitu tegi. Kui tuul lõpuks vastu keeras oli Lote juba piisavalt ees, et neid ei saanud isegi füüsiliselt kätte. Parandatud ajas nad ka selle etapi võitsid, meie saime 6. koha 8-st. Üldarvestuses ka 6.