Kessu regatt seljataga. Ei tahaks sedaeriti kommenteerida, aga teeme seda siiski. Start oli eile 03. juuli, kell 09.05. Stardiga me rahule ei jäänud, sest jäime stardiliinile hiljaks umbes minuti ning jäime Madickeni segatud tuulde. Aga siiski liikusime neist kiiremini ja saime puhtasse tuulde. Kuni Kesse laiuni oli krüssu ots, siledama veega saime jahi ilusti liikuma, kuid kui veidi rohkem lainetama, ei saanud enam seda käiku kätte. Valisime Kesse alla minemiseks Hiiumaa poole, koos Tuulelaulu, poolakate Sloni ja meile tuvastamata jäänud jaht. Kuid see ei olnud hea mõte, sest kõik, kes läksid mandrimaa poolt, võitsid meid tuule kasuks keeramisga. Kui Kesse märk võetud oli heiskasime spinni kohe pärast Luisat. Ja algas plekis istumine. Kuid siis oli eemalt näha tuult tulemas, spinn alla ja genoa üles. Raugi võetud ja algas pikk krüssu ots mõne paudiga. Lainet väga polnud ja saime jahi ilusti liikuma. Möödusime Luisast ja hakkasime jälitama Jukot. Jälle kui laine kõrgus tõusis, ei saanud enamjahti liikuma nii nagu tahtsime ja Juko hakkas kõrgemale ja kaugemale minema ning Luisa vaikselt tagant järgi tulema. Rukkirahu võetud, liikusime Rohuküla sadama poole. Sadmakai juures tegi Jugo imevigureid, millest me aru ei saanud, Purjed kõik järgi ja seisid seal, ju siis ootasid meid järgi. Olime neil juba suhteliselt sabas kui nad purjed jälle tuulde sättisid. Lootsime, et ehk nüüd saame neist füüsiliselt ka ette, aga jälle hakkasid kaugenema. Krüssasime Odarahuni ja sealt lahekrüss finisipoole, lõigates esimest põhjakat, teist igaksjuhuks ei lõiganud. Finis tehtud ja otsad kinni umbes kell 22.20.
Kõht täis ja autasutamisele, mis meile eriti ei meeldinud. 11-st jahist tagasihoidlik 8-s koht. Mainiks siis siin ära ka esi kolmiku: I koht Luisa, II koht Edasi, III koht Leila.
Meeskond: Ülari Velviste, Joosep Rätsep, Kaspar Saar, Marcus Halliko ja Uku Kuusmaa
Järgmist postitust võite oodata peale Watergate regatti.
teisipäev, 5. juuli 2011
pühapäev, 5. juuni 2011
Lagle II vees
Laupäeval tõsteti Lagle II vette.
Nüüdsest on Lagle ka ametlikult facebookis, tõenäoliselt hakkame me oma tegemisi nüüdsest rohkem seal kajastama (kui just midagi pikemat pole kirjutada)
Nüüdsest on Lagle ka ametlikult facebookis, tõenäoliselt hakkame me oma tegemisi nüüdsest rohkem seal kajastama (kui just midagi pikemat pole kirjutada)
teisipäev, 5. oktoober 2010
Tallinna MV lühirajal
Nädalavahetusel toimus siis Tallinna Meistrivõistlused lühirajal, mis oli ka ühtlasi avamere karikasarja viimane etapp. Eesmärgid olid meil kõrged, aga paraku jäid need saavutamata. Vähene trenn ja tükk aega ilma korraliku võistlemiseta andis kõvasti tunda. Samuti mängis vana tehnika oma rolli: allatuule märgis jooksis genu pirsist välja ja alles 5. katsel saime ta korralikult üles. Vahepeal olime me aga krüssand ainult kroodiga veidi üle minuti. Järgmisel aastal lähme me väga tõenäoliselt karabiinide peale üle. Kokkuvõttes saavutasime me tagasihoidliku 10. koha 12-st jahist.
kolmapäev, 22. september 2010
Sõru regatt külaliste Toomase ja Tuuli silme läbi.
Tere!
Üritame siin siis puzzlet kokku panna möödunud nädalavahetusest Sõru regatil 18. septembril.
Selleks et kõik ausalt ära rääkida peame alustama stardist.
Kuna genu tõrkus üles minemast, ei olnud start just suurepärane, aga ometi alustasime kolmandalt positsioonilt. Esimesse kontrollpunkti ei läinud me just kõige suurema hooga, kuna spinni me ei kasutanud. Aga seda tegid meist eespool olevad Wesilind ja Marie. Meie õnneks Wesilinnul spinnakeri heiskamine ei läinud just kõige libedamalt ja väga suurt vahet nad sisse sõita ei suutnud. Kuna tuul oli umbes 10 m/s edelast, oleks kreeni vähendamiseks vaja olnud veel ühte tursket meest kallutama. Siinkohal peab ära mainima, et meid oli kolm meest ja üks kärbsekaalus naine. Esimese kontrollpunkti võtsime kindlalt kolmandana ja tagantpoolt tulevad jahid meid enam ei ohustanud. Edasi läks sõit Triigi sadama alla, kus oli järgmine kontrollpunkt. Kuna suutsime hoida teravamat nurka, püüdsime Wesilinnu Triigi punkti juures kinni. Ja kuna tuul maa lähedal vaibus, tekkis lootus teisele kohale. Mis seal salata, vaatamata algusele, tunne oli hea. Marie oli selleks ajaks läinud juba oma teed. Meie õnneks viis see tee pisut liiga kaldale lähedale ja Wesilind seilas nende järgi. Kuna tuul vaibus veelgi nii umbes 5-6 m/s, oli see rohkem mere pool sõites suureks eeliseks meile. Poolel teel Triigist Sõrule oli selge, et kui tuul ei tõuse, teeme Wesilinnule ära. Aga tuule vähenedes kasvas ka meie ahnus. Võtsime sihikule Marie. Läks rebimiseks. Mariel läks tõsiseks sebimiseks nähes ootamatuid konkurente. Finišijoon muudkui lähenes ja algas tõeline võidusõit. Joosep võttis isegi pilsist pool ämbrit vett välja ja päevakorda kerkis küsimus üle parda heita kolm viimast õlut ja kõik kummikud. Eriti hea meel oli olematu turske kallutaja üle, keda sai eespool mainitud. Mingil põhjusel näidati meile Marie pealt rusikat. Tunne oli ülev Ja nii me esimesena finiši võtsime napilt Marie ees. Sadamasse sisse sõites jõudis kohale ka hommikul piirivalve poolt lubatud tõsine pagi. Peale kosutavat sauna, sööki ja autasustamist visati vana traditsiooni kohaselt kapten Ülari vette. Juhtus kõige sogasem koht olema. Välja ronides nägi meie kapten välja nagu tõeline vetevana.
Üritame siin siis puzzlet kokku panna möödunud nädalavahetusest Sõru regatil 18. septembril.
Selleks et kõik ausalt ära rääkida peame alustama stardist.
Kuna genu tõrkus üles minemast, ei olnud start just suurepärane, aga ometi alustasime kolmandalt positsioonilt. Esimesse kontrollpunkti ei läinud me just kõige suurema hooga, kuna spinni me ei kasutanud. Aga seda tegid meist eespool olevad Wesilind ja Marie. Meie õnneks Wesilinnul spinnakeri heiskamine ei läinud just kõige libedamalt ja väga suurt vahet nad sisse sõita ei suutnud. Kuna tuul oli umbes 10 m/s edelast, oleks kreeni vähendamiseks vaja olnud veel ühte tursket meest kallutama. Siinkohal peab ära mainima, et meid oli kolm meest ja üks kärbsekaalus naine. Esimese kontrollpunkti võtsime kindlalt kolmandana ja tagantpoolt tulevad jahid meid enam ei ohustanud. Edasi läks sõit Triigi sadama alla, kus oli järgmine kontrollpunkt. Kuna suutsime hoida teravamat nurka, püüdsime Wesilinnu Triigi punkti juures kinni. Ja kuna tuul maa lähedal vaibus, tekkis lootus teisele kohale. Mis seal salata, vaatamata algusele, tunne oli hea. Marie oli selleks ajaks läinud juba oma teed. Meie õnneks viis see tee pisut liiga kaldale lähedale ja Wesilind seilas nende järgi. Kuna tuul vaibus veelgi nii umbes 5-6 m/s, oli see rohkem mere pool sõites suureks eeliseks meile. Poolel teel Triigist Sõrule oli selge, et kui tuul ei tõuse, teeme Wesilinnule ära. Aga tuule vähenedes kasvas ka meie ahnus. Võtsime sihikule Marie. Läks rebimiseks. Mariel läks tõsiseks sebimiseks nähes ootamatuid konkurente. Finišijoon muudkui lähenes ja algas tõeline võidusõit. Joosep võttis isegi pilsist pool ämbrit vett välja ja päevakorda kerkis küsimus üle parda heita kolm viimast õlut ja kõik kummikud. Eriti hea meel oli olematu turske kallutaja üle, keda sai eespool mainitud. Mingil põhjusel näidati meile Marie pealt rusikat. Tunne oli ülev Ja nii me esimesena finiši võtsime napilt Marie ees. Sadamasse sisse sõites jõudis kohale ka hommikul piirivalve poolt lubatud tõsine pagi. Peale kosutavat sauna, sööki ja autasustamist visati vana traditsiooni kohaselt kapten Ülari vette. Juhtus kõige sogasem koht olema. Välja ronides nägi meie kapten välja nagu tõeline vetevana.
neljapäev, 19. august 2010
Ruhnu regatt
Sai siis lõpuks teoks tehtud kauaoodatud Ruhnu reis. Eesmärgiks saavutada hea koht kohapeal toimunud lühirajasõidul. Sellest aga veidi hiljem.
Roomassaare-Ruhnu etapi start oli küljetuules kell 22:00, kuhu jäime päris tublisti hiljaks. Peab tunnistama, et need vigurstardid (loe mitte-vastutuulestardid) ei tule mul kohe üldse. Alguses oli minek vabakrüssus ja kus siis oli tegemist, et Marisest mööda saada. Mingi hetk aga otsustas tuul vastu keerata ja siis saime me lõpuks ka Marisest ette, siiski oli ohtlikult lähedal veel Lote. Pimedas õnnestus oma vahet kasvatada Marise ja Lote ees, aga mingi hetk enam ei saanud aru kes on kes. Tagant hakkasid lähenema ka suured. Kui jälle valgeks läks oli ka tükk tegemist, et aru saada kes kus on. Igatahes sisse jõudsime oma grupist neljandatena ja sama koht jäi ka peale ajaparandusi.
Nüüd siis lähemalt karikavõistlusest. Meie üllatuseks/pettumuseks osales seal meie grupis ainult 2 jahti meie ja Vesileenu. Esimenest sõitu alustasime järjekordse halva stardiga, aga otsustasime valida erinevalt konkurendist vasaku rajapoole, kus tuul meid soosis. Märgis oli Leenu meist küll veidi ees, aga seda saame me lubada, eriti arvestades vaikset tuult ja performance line arvutusmeetodit. Spinniga said nad aga juba veidi rohkem eest ära, aga kuna me olime krüssus head tööd teinud, siis me neid ikka parandatud ajas edastasime.
Teine sõit algas jälle kehvemapoolse stardiga. Enda kaitseks võin öelda niipalju, et meil oli 2 asnedajat pardal ja koguaeg konkurentide ja liini jälgimise asemel tuli ka vaadata mida nad teevad. Startisime paar paadipikkust Vesileenu ahtris ja otsustasime suht ruttu ära pautida. Leenu tegi samuti. Seekord aga hakkas Leenu krüssus ilusti eest ära rebima, tee mis tahad ei saa käiku paremaks. Ja peale märki finishisse purjetades hakkas tuul aina vaikima. Ja nii me seal lõpus vaikselt tiksusime, kui Leenu oli juba finisheerinud. Selle sõidu me loomulikult kaotasime. Kohtunikud otsustasid viimase sõidu ära jätta ja nii me hakkasime vaikselt sadama poole venima, kuniks saime Windwalkeri sleppi. Leenu aga võitis üldarvestuses, kuna nende viimane sõit oli parem. Meie aga saime karika teise koha eest.
Tagasisõit algas stardis ka suht kehva positsiooniga. Meeskond oli väga väsinud, kuna polnud eelneval ööl õieti magada saanud. Ruhnu siiski. Marisest me kuidagi ikkagi mööda saime ja korra isegi Karinast, aga hiljem jäime Karinast jälle maha ja kohe päris korralikult. Omaetta mainimist vajab Lote, kes varsti peale starti oma hiiglasliku spinni üles tõmbas ja sellega väga head sõitu tegi. Kui tuul lõpuks vastu keeras oli Lote juba piisavalt ees, et neid ei saanud isegi füüsiliselt kätte. Parandatud ajas nad ka selle etapi võitsid, meie saime 6. koha 8-st. Üldarvestuses ka 6.
Roomassaare-Ruhnu etapi start oli küljetuules kell 22:00, kuhu jäime päris tublisti hiljaks. Peab tunnistama, et need vigurstardid (loe mitte-vastutuulestardid) ei tule mul kohe üldse. Alguses oli minek vabakrüssus ja kus siis oli tegemist, et Marisest mööda saada. Mingi hetk aga otsustas tuul vastu keerata ja siis saime me lõpuks ka Marisest ette, siiski oli ohtlikult lähedal veel Lote. Pimedas õnnestus oma vahet kasvatada Marise ja Lote ees, aga mingi hetk enam ei saanud aru kes on kes. Tagant hakkasid lähenema ka suured. Kui jälle valgeks läks oli ka tükk tegemist, et aru saada kes kus on. Igatahes sisse jõudsime oma grupist neljandatena ja sama koht jäi ka peale ajaparandusi.
Nüüd siis lähemalt karikavõistlusest. Meie üllatuseks/pettumuseks osales seal meie grupis ainult 2 jahti meie ja Vesileenu. Esimenest sõitu alustasime järjekordse halva stardiga, aga otsustasime valida erinevalt konkurendist vasaku rajapoole, kus tuul meid soosis. Märgis oli Leenu meist küll veidi ees, aga seda saame me lubada, eriti arvestades vaikset tuult ja performance line arvutusmeetodit. Spinniga said nad aga juba veidi rohkem eest ära, aga kuna me olime krüssus head tööd teinud, siis me neid ikka parandatud ajas edastasime.
Teine sõit algas jälle kehvemapoolse stardiga. Enda kaitseks võin öelda niipalju, et meil oli 2 asnedajat pardal ja koguaeg konkurentide ja liini jälgimise asemel tuli ka vaadata mida nad teevad. Startisime paar paadipikkust Vesileenu ahtris ja otsustasime suht ruttu ära pautida. Leenu tegi samuti. Seekord aga hakkas Leenu krüssus ilusti eest ära rebima, tee mis tahad ei saa käiku paremaks. Ja peale märki finishisse purjetades hakkas tuul aina vaikima. Ja nii me seal lõpus vaikselt tiksusime, kui Leenu oli juba finisheerinud. Selle sõidu me loomulikult kaotasime. Kohtunikud otsustasid viimase sõidu ära jätta ja nii me hakkasime vaikselt sadama poole venima, kuniks saime Windwalkeri sleppi. Leenu aga võitis üldarvestuses, kuna nende viimane sõit oli parem. Meie aga saime karika teise koha eest.
Tagasisõit algas stardis ka suht kehva positsiooniga. Meeskond oli väga väsinud, kuna polnud eelneval ööl õieti magada saanud. Ruhnu siiski. Marisest me kuidagi ikkagi mööda saime ja korra isegi Karinast, aga hiljem jäime Karinast jälle maha ja kohe päris korralikult. Omaetta mainimist vajab Lote, kes varsti peale starti oma hiiglasliku spinni üles tõmbas ja sellega väga head sõitu tegi. Kui tuul lõpuks vastu keeras oli Lote juba piisavalt ees, et neid ei saanud isegi füüsiliselt kätte. Parandatud ajas nad ka selle etapi võitsid, meie saime 6. koha 8-st. Üldarvestuses ka 6.
neljapäev, 5. august 2010
X Illiku päevad
30-31 Juuli toimusid traditsioonilised Illiku päevad, ehk kaks päeva täis sportlikke üritusi ja muusikat. Mõlemal päeval tegi Lagle mitmeid väljasõite. Purjetamas käis meiega palju toredaid inimesi kaasaarvatud bändide Infectide ja Päris Anny liikmeid. Oli tore üritus ja ei saa mainimata jätta, et areng võrreldes eelmise aastaga oli tohutu.
reede, 30. juuli 2010
Muhu Väin
Selle aasta Muhu Väina omapäraks olid vaikne tuul ja rajasõidud. Alguses mulle see rajasõidu idee üldse ei meeldinud, aga regati lõpuks harjusin ära ja hakkas isegi meeldima.
Pärnu ring ja Pärnu-Roomassaare etapil ei saanud keegi meie grupist tulemust kirja. Kui esimesel otsustasid kohtunikud kõik grupid peale esimese katkestada, siis teisel (Pärnu-Roomassaare) ei jõudnud keegi varem kohtunike poolt paika pandud kontrollaega (kell 04:00), mis muuseas oli kõigil gruppidel sama.
Roomassaare ring: tuul oli üsna vaikne. Rada oli välja pandud 2,2 nm märki ja tagasi. Start õnnestus meil enamvähem. Käik oli ka enamvähem. Kuni pealetuule märgini oli kõik tore, Kadri oli ohutus kauguses ja konkurendid mitte väga ees. Märgis spinni heiskamisel tuli välja, et soot oli sattunud läbi reelingu alt ja tänu sellele õnnestus kaotada umbes minuti, millega tuli kohe Kadri selga ja hakkas katma. Vähem kui poole tee peal olid nad juba meist möödas ja hakkasid vahet kasvatama. Peale seda midagi huvitavat enam ei toimunud. Purjetasime lõpuni ja saime parandatud ajas 8. koha.
Roomassaare-Virtsu etapil puhus juba veidi tuult. Start läks metsa kuna ei teadnud, et seda oldi edasi lükatud ja siis tulime liiga vara liinile. Pärast tagasi tuldes ei olnud meil enam mingit starditaktikat võimalik teha ja tuli startida teiste ahtrist. Peale starti keeras tuule varsti külje peale ja osad konkurendid hakkasid spinne peale panema, kuna meie oma vana spinniga teravalt sõita ei saa siis tuli genuga sõita. Miil enne märki panima ka meie spinni üles ja võtsime kursi Virtsu peale, kuid siis hakkas tuul vaikima. Enne finishit tuule vaikimine ei ole meie jaoks just hea, aga parandatud ajas tuli koht 10. edastades Tuulelaulu 5 sekiga.
Virtsu-Dirhami etapil puhus juba tugevapoolsem tuul. Alguses muidugi oli vaikne. Starti jäime minuti hiljaks. Enne kumarit tõusis tuul, mis lõpuks sundis isegi rehvima. Meie peavantide lõtv pinge andis ka juba tunda. Purje lapendades lapendas mastitop kaasa ja päris korralikult. Sellepärast otsustasime voosist läbi krüssata ainult genuga, mis mastitoppi lapendama ei pannud ja peale voosi tõmbasime groodi üles viimasesse rehvi. Tulemus parandatud ajas oli ka vastav 17. edastades ainult Kolibrid.
Dirhami ringil puhus vaikne ja keerutav tuul. Start õnnestus meil suhteliselt hästi, kuid käiguga hakkasime kohe hävima. Vaikne tuul ja lainetus ei ole just meie väikestele purjedele kõige parem kombinatsioon. Meid päästis aga taktikaliselt õige otsus hoida rajal põhja poole, ning märgis oli meil palli arvestades juba suhteliselt hea positsioon. Finishi poole purjetades tegime spinniga ainult 1 halsi peale mida tuul kruttis kenasti ja me saime küljetuules finishisse purjetada edastades paljusi konkurente ka füüsiliselt (mis tekitas meis väga hea tunde). Ajaparanduse järgi saime me 4. koha. Kolmandat ei oleks õnnestunud meil kuidagi välja pigistada, kuna Kadri tegi spinniga väga head sõitu ja olid meist parandatud ajas tubli poolteist minutit ees.
Üldarvestuses saime 10. koha, millega me ka rahule jäime.
Pärnu ring ja Pärnu-Roomassaare etapil ei saanud keegi meie grupist tulemust kirja. Kui esimesel otsustasid kohtunikud kõik grupid peale esimese katkestada, siis teisel (Pärnu-Roomassaare) ei jõudnud keegi varem kohtunike poolt paika pandud kontrollaega (kell 04:00), mis muuseas oli kõigil gruppidel sama.
Roomassaare ring: tuul oli üsna vaikne. Rada oli välja pandud 2,2 nm märki ja tagasi. Start õnnestus meil enamvähem. Käik oli ka enamvähem. Kuni pealetuule märgini oli kõik tore, Kadri oli ohutus kauguses ja konkurendid mitte väga ees. Märgis spinni heiskamisel tuli välja, et soot oli sattunud läbi reelingu alt ja tänu sellele õnnestus kaotada umbes minuti, millega tuli kohe Kadri selga ja hakkas katma. Vähem kui poole tee peal olid nad juba meist möödas ja hakkasid vahet kasvatama. Peale seda midagi huvitavat enam ei toimunud. Purjetasime lõpuni ja saime parandatud ajas 8. koha.
Roomassaare-Virtsu etapil puhus juba veidi tuult. Start läks metsa kuna ei teadnud, et seda oldi edasi lükatud ja siis tulime liiga vara liinile. Pärast tagasi tuldes ei olnud meil enam mingit starditaktikat võimalik teha ja tuli startida teiste ahtrist. Peale starti keeras tuule varsti külje peale ja osad konkurendid hakkasid spinne peale panema, kuna meie oma vana spinniga teravalt sõita ei saa siis tuli genuga sõita. Miil enne märki panima ka meie spinni üles ja võtsime kursi Virtsu peale, kuid siis hakkas tuul vaikima. Enne finishit tuule vaikimine ei ole meie jaoks just hea, aga parandatud ajas tuli koht 10. edastades Tuulelaulu 5 sekiga.
Virtsu-Dirhami etapil puhus juba tugevapoolsem tuul. Alguses muidugi oli vaikne. Starti jäime minuti hiljaks. Enne kumarit tõusis tuul, mis lõpuks sundis isegi rehvima. Meie peavantide lõtv pinge andis ka juba tunda. Purje lapendades lapendas mastitop kaasa ja päris korralikult. Sellepärast otsustasime voosist läbi krüssata ainult genuga, mis mastitoppi lapendama ei pannud ja peale voosi tõmbasime groodi üles viimasesse rehvi. Tulemus parandatud ajas oli ka vastav 17. edastades ainult Kolibrid.
Dirhami ringil puhus vaikne ja keerutav tuul. Start õnnestus meil suhteliselt hästi, kuid käiguga hakkasime kohe hävima. Vaikne tuul ja lainetus ei ole just meie väikestele purjedele kõige parem kombinatsioon. Meid päästis aga taktikaliselt õige otsus hoida rajal põhja poole, ning märgis oli meil palli arvestades juba suhteliselt hea positsioon. Finishi poole purjetades tegime spinniga ainult 1 halsi peale mida tuul kruttis kenasti ja me saime küljetuules finishisse purjetada edastades paljusi konkurente ka füüsiliselt (mis tekitas meis väga hea tunde). Ajaparanduse järgi saime me 4. koha. Kolmandat ei oleks õnnestunud meil kuidagi välja pigistada, kuna Kadri tegi spinniga väga head sõitu ja olid meist parandatud ajas tubli poolteist minutit ees.
Üldarvestuses saime 10. koha, millega me ka rahule jäime.
Tellimine:
Postitused (Atom)
