Tallinna MV lühirajal

Nädalavahetusel toimus siis Tallinna Meistrivõistlused lühirajal, mis oli ka ühtlasi avamere karikasarja viimane etapp. Eesmärgid olid meil kõrged, aga paraku jäid need saavutamata. Vähene trenn ja tükk aega ilma korraliku võistlemiseta andis kõvasti tunda. Samuti mängis vana tehnika oma rolli: allatuule märgis jooksis genu pirsist välja ja alles 5. katsel saime ta korralikult üles. Vahepeal olime me aga krüssand ainult kroodiga veidi üle minuti. Järgmisel aastal lähme me väga tõenäoliselt karabiinide peale üle. Kokkuvõttes saavutasime me tagasihoidliku 10. koha 12-st jahist.

Sõru regatt külaliste Toomase ja Tuuli silme läbi.

Tere!


Üritame siin siis puzzlet kokku panna möödunud nädalavahetusest Sõru regatil 18. septembril.



Selleks et kõik ausalt ära rääkida peame alustama stardist.

Kuna genu tõrkus üles minemast, ei olnud start just suurepärane, aga ometi alustasime kolmandalt positsioonilt. Esimesse kontrollpunkti ei läinud me just kõige suurema hooga, kuna spinni me ei kasutanud. Aga seda tegid meist eespool olevad Wesilind ja Marie. Meie õnneks Wesilinnul spinnakeri heiskamine ei läinud just kõige libedamalt ja väga suurt vahet nad sisse sõita ei suutnud. Kuna tuul oli umbes 10 m/s edelast, oleks kreeni vähendamiseks vaja olnud veel ühte tursket meest kallutama. Siinkohal peab ära mainima, et meid oli kolm meest ja üks kärbsekaalus naine. Esimese kontrollpunkti võtsime kindlalt kolmandana ja tagantpoolt tulevad jahid meid enam ei ohustanud. Edasi läks sõit Triigi sadama alla, kus oli järgmine kontrollpunkt. Kuna suutsime hoida teravamat nurka, püüdsime Wesilinnu Triigi punkti juures kinni. Ja kuna tuul maa lähedal vaibus, tekkis lootus teisele kohale. Mis seal salata, vaatamata algusele, tunne oli hea. Marie oli selleks ajaks läinud juba oma teed. Meie õnneks viis see tee pisut liiga kaldale lähedale ja Wesilind seilas nende järgi. Kuna tuul vaibus veelgi nii umbes 5-6 m/s, oli see rohkem mere pool sõites suureks eeliseks meile. Poolel teel Triigist Sõrule oli selge, et kui tuul ei tõuse, teeme Wesilinnule ära. Aga tuule vähenedes kasvas ka meie ahnus. Võtsime sihikule Marie. Läks rebimiseks. Mariel läks tõsiseks sebimiseks nähes ootamatuid konkurente. Finišijoon muudkui lähenes ja algas tõeline võidusõit. Joosep võttis isegi pilsist pool ämbrit vett välja ja päevakorda kerkis küsimus üle parda heita kolm viimast õlut ja kõik kummikud. Eriti hea meel oli olematu turske kallutaja üle, keda sai eespool mainitud. Mingil põhjusel näidati meile Marie pealt rusikat. Tunne oli ülev Ja nii me esimesena finiši võtsime napilt Marie ees. Sadamasse sisse sõites jõudis kohale ka hommikul piirivalve poolt lubatud tõsine pagi. Peale kosutavat sauna, sööki ja autasustamist visati vana traditsiooni kohaselt kapten Ülari vette. Juhtus kõige sogasem koht olema. Välja ronides nägi meie kapten välja nagu tõeline vetevana.

Ruhnu regatt

Sai siis lõpuks teoks tehtud kauaoodatud Ruhnu reis. Eesmärgiks saavutada hea koht kohapeal toimunud lühirajasõidul. Sellest aga veidi hiljem.

Roomassaare-Ruhnu etapi start oli küljetuules kell 22:00, kuhu jäime päris tublisti hiljaks. Peab tunnistama, et need vigurstardid (loe mitte-vastutuulestardid) ei tule mul kohe üldse. Alguses oli minek vabakrüssus ja kus siis oli tegemist, et Marisest mööda saada. Mingi hetk aga otsustas tuul vastu keerata ja siis saime me lõpuks ka Marisest ette, siiski oli ohtlikult lähedal veel Lote. Pimedas õnnestus oma vahet kasvatada Marise ja Lote ees, aga mingi hetk enam ei saanud aru kes on kes. Tagant hakkasid lähenema ka suured. Kui jälle valgeks läks oli ka tükk tegemist, et aru saada kes kus on. Igatahes sisse jõudsime oma grupist neljandatena ja sama koht jäi ka peale ajaparandusi.

Nüüd siis lähemalt karikavõistlusest. Meie üllatuseks/pettumuseks osales seal meie grupis ainult 2 jahti meie ja Vesileenu. Esimenest sõitu alustasime järjekordse halva stardiga, aga otsustasime valida erinevalt konkurendist vasaku rajapoole, kus tuul meid soosis. Märgis oli Leenu meist küll veidi ees, aga seda saame me lubada, eriti arvestades vaikset tuult ja performance line arvutusmeetodit. Spinniga said nad aga juba veidi rohkem eest ära, aga kuna me olime krüssus head tööd teinud, siis me neid ikka parandatud ajas edastasime.
Teine sõit algas jälle kehvemapoolse stardiga. Enda kaitseks võin öelda niipalju, et meil oli 2 asnedajat pardal ja koguaeg konkurentide ja liini jälgimise asemel tuli ka vaadata mida nad teevad. Startisime paar paadipikkust Vesileenu ahtris ja otsustasime suht ruttu ära pautida. Leenu tegi samuti. Seekord aga hakkas Leenu krüssus ilusti eest ära rebima, tee mis tahad ei saa käiku paremaks. Ja peale märki finishisse purjetades hakkas tuul aina vaikima. Ja nii me seal lõpus vaikselt tiksusime, kui Leenu oli juba finisheerinud. Selle sõidu me loomulikult kaotasime. Kohtunikud otsustasid viimase sõidu ära jätta ja nii me hakkasime vaikselt sadama poole venima, kuniks saime Windwalkeri sleppi. Leenu aga võitis üldarvestuses, kuna nende viimane sõit oli parem. Meie aga saime karika teise koha eest.

Tagasisõit algas stardis ka suht kehva positsiooniga. Meeskond oli väga väsinud, kuna polnud eelneval ööl õieti magada saanud. Ruhnu siiski. Marisest me kuidagi ikkagi mööda saime ja korra isegi Karinast, aga hiljem jäime Karinast jälle maha ja kohe päris korralikult. Omaetta mainimist vajab Lote, kes varsti peale starti oma hiiglasliku spinni üles tõmbas ja sellega väga head sõitu tegi. Kui tuul lõpuks vastu keeras oli Lote juba piisavalt ees, et neid ei saanud isegi füüsiliselt kätte. Parandatud ajas nad ka selle etapi võitsid, meie saime 6. koha 8-st. Üldarvestuses ka 6.

X Illiku päevad

30-31 Juuli toimusid traditsioonilised Illiku päevad, ehk kaks päeva täis sportlikke üritusi ja muusikat. Mõlemal päeval tegi Lagle mitmeid väljasõite. Purjetamas käis meiega palju toredaid inimesi kaasaarvatud bändide Infectide ja Päris Anny liikmeid. Oli tore üritus ja ei saa mainimata jätta, et areng võrreldes eelmise aastaga oli tohutu.

Muhu Väin

Selle aasta Muhu Väina omapäraks olid vaikne tuul ja rajasõidud. Alguses mulle see rajasõidu idee üldse ei meeldinud, aga regati lõpuks harjusin ära ja hakkas isegi meeldima.

Pärnu ring ja Pärnu-Roomassaare etapil ei saanud keegi meie grupist tulemust kirja. Kui esimesel otsustasid kohtunikud kõik grupid peale esimese katkestada, siis teisel (Pärnu-Roomassaare) ei jõudnud keegi varem kohtunike poolt paika pandud kontrollaega (kell 04:00), mis muuseas oli kõigil gruppidel sama.

Roomassaare ring: tuul oli üsna vaikne. Rada oli välja pandud 2,2 nm märki ja tagasi. Start õnnestus meil enamvähem. Käik oli ka enamvähem. Kuni pealetuule märgini oli kõik tore, Kadri oli ohutus kauguses ja konkurendid mitte väga ees. Märgis spinni heiskamisel tuli välja, et soot oli sattunud läbi reelingu alt ja tänu sellele õnnestus kaotada umbes minuti, millega tuli kohe Kadri selga ja hakkas katma. Vähem kui poole tee peal olid nad juba meist möödas ja hakkasid vahet kasvatama. Peale seda midagi huvitavat enam ei toimunud. Purjetasime lõpuni ja saime parandatud ajas 8. koha.

Roomassaare-Virtsu etapil puhus juba veidi tuult. Start läks metsa kuna ei teadnud, et seda oldi edasi lükatud ja siis tulime liiga vara liinile. Pärast tagasi tuldes ei olnud meil enam mingit starditaktikat võimalik teha ja tuli startida teiste ahtrist. Peale starti keeras tuule varsti külje peale ja osad konkurendid hakkasid spinne peale panema, kuna meie oma vana spinniga teravalt sõita ei saa siis tuli genuga sõita. Miil enne märki panima ka meie spinni üles ja võtsime kursi Virtsu peale, kuid siis hakkas tuul vaikima. Enne finishit tuule vaikimine ei ole meie jaoks just hea, aga parandatud ajas tuli koht 10. edastades Tuulelaulu 5 sekiga.

Virtsu-Dirhami etapil puhus juba tugevapoolsem tuul. Alguses muidugi oli vaikne. Starti jäime minuti hiljaks. Enne kumarit tõusis tuul, mis lõpuks sundis isegi rehvima. Meie peavantide lõtv pinge andis ka juba tunda. Purje lapendades lapendas mastitop kaasa ja päris korralikult. Sellepärast otsustasime voosist läbi krüssata ainult genuga, mis mastitoppi lapendama ei pannud ja peale voosi tõmbasime groodi üles viimasesse rehvi. Tulemus parandatud ajas oli ka vastav 17. edastades ainult Kolibrid.

Dirhami ringil puhus vaikne ja keerutav tuul. Start õnnestus meil suhteliselt hästi, kuid käiguga hakkasime kohe hävima. Vaikne tuul ja lainetus ei ole just meie väikestele purjedele kõige parem kombinatsioon. Meid päästis aga taktikaliselt õige otsus hoida rajal põhja poole, ning märgis oli meil palli arvestades juba suhteliselt hea positsioon. Finishi poole purjetades tegime spinniga ainult 1 halsi peale mida tuul kruttis kenasti ja me saime küljetuules finishisse purjetada edastades paljusi konkurente ka füüsiliselt (mis tekitas meis väga hea tunde). Ajaparanduse järgi saime me 4. koha. Kolmandat ei oleks õnnestunud meil kuidagi välja pigistada, kuna Kadri tegi spinniga väga head sõitu ja olid meist parandatud ajas tubli poolteist minutit ees.

Üldarvestuses saime 10. koha, millega me ka rahule jäime.

Watergate kokkuvõte

Tänavune Watergate oli kogu Lagle tiimi jaoks esimene, mainima peaks ka veel seda, et kuna Joosep ei saanud osaleda asendas teda Kaspari vend Kaarel. Tuuleolud olid tegelikult väga mõnusad, kuigi Pärnust Ruhnu poole purjetades puhus vahepeal üsna korralik külje/laheda krüssu tuul, mis sundis isegi rehvima. Ruhnu traaversis aga avastasime masti ülevalt paremale poole kõvasti viltu olema ja siis ei julgenud isegi rehvi välja tõmmata, ei teadnud ju ka mis täpselt viga on. Sellega hakkas enne meie kõrval sõitnud Aida eest ära rebima. Lõpuks ikkagi tõmbasime groodilt rehvi välja, aga kogu ülejäänud sõit oli ikkagi nagu pommi otsas ja ei julgenud täie rauaga panna. Pärast Pärnus selgus, et parandatud ajas olime Aidale kaotanud 2 minutiga... ehk siis saime 5-st jahist 5. koha. Aga muidu sõit ise oli väga mõnus, mingit räiget magamatuse tunnet ei tekkinud ja kindel on ka see, et järgmine aasta üritame uuesti.

Kessu regatt

Seoses 2 väga tiheda purjetamisnädalaga ei ole ma varem saanud aega blogi täita. Seega tuleb nüüd kirjutada kolmest regatist järjest kronoloogilises järjekorras.

Kessu regatt algas plekiga, kus kohe peale starti sai hea edumaa Tuulelaul. Varsti sai selgeks, et lõunast tuleb tuul ja seega oli vaja hoida nii lõunasse kui võimalik. Kuna oli näha, et Edasi ja Luisa plaanivad lõigata Pinukse põhjakat, oli selge, et nii teeme ka meie ja tänu sellele saime me lõunast tulnud tuule varem kätte kui meist põhja pool olnud konkurendid. See paigutas meid kindla edumaaga füüsiliselt neljandaks Edasi, Tuulelaulu ja Luisa järel. Algas krüss rukkirahu farvaatrini ja sealt edasi pöördemärgini. krüssus õnnestus meist mööduda algul Minnil ja siis Leilal. Peale pöördemärki aga hakkas tuul vaibuma ja kui me olime lõpuks läbinud kuivarahu väravad, plekkis täielikult ära. Ja nii me hakkasime ees olevatele konkurentidele väga vaikse 0,millegagi taganttuulega järgi tiksuma. Mingi aeg jõudis meile järgi Matilda ja siis hakkas meid ohustama sadamast väljuv praam, Luisa tuli ka tagant vaikselt järgi. Mõne aja pärast katkestas Stella 2 ja veel mõni aeg hiljem Luisa, et võtta vastu finish lähemal. aga enne finishit tuli jälle tuul ja me saime mõnusa tuulega sadamani purjetada. Ah jaa vahepeal ikka finisheerisime ka... Konkurendit tundusid vaikset tuult arvesse võttes suhteliselt ees olevat ja mõttet tiirlesid selle ümber, et ehk õnnestub parandatud ajas Minnit edastada, kes oli ees olevatest konkurentidest kõige lähemal. Sadamas aga selgus, et me olime tänu uuele performance line ajaparandusele regati võitnud, teise koha sai Edasi ja kolmanda Leila.

Varsti järgneb Watergate kokkuvõte.

Esikoht Jaaniöö regatil

Erinevalt Hanko regatist, kus me ei mahtunud purunenud groodi tõttu kontrollaega, läks järgmine regatt väga hästi. Õnnestus sõita 1. koht 5-st jahist. Seekord pakkusid konkurentsi Luisa, Albin, Tamba ja Hansa. Regatt oli keskmisest vaiksemas tuules, ehk meie jaoks ideaalsetes tingimustes. Meeskonnas oli seekord Ülari, Bosse, Kaspar ja Jesper. Kuna pole praegu aega pikka juttu kirjutada siis soovitan vaadata hoopis trackerit: http://tracker.viiret.ee/race/45

Ühtlasi sooviks tuletada meelde, et soodusregistreerimine Watergatele lõppeb 1. juulil. Lagle on juba registreeritud (samuti Vesileenu)

Voosi vorst ehk Haapsalu lühirada

Eelmisel nädalavahetusel toimus siis Haapsalu lühirada. Esimene päev oli klassikaline lühirada, 8-10 ms tuult (korra tegi isegi 12ms) ja Lagle pardal ainult 3-liikmeline meeskond. Tehti kaks starti ja mõlemad sõidud saime me 2. koha (teised jahid peale Luisa ei osalenud esimesel päeval).
Teine päev sõitis Lagle esimest korda oma uue meeskonnaga võistlust. Samuti tulid võistlema veel Albin ja Edasi. Esimese korra kohta tulid meil manöövrid välja üsna hästi. Erinevatel põhjustel krüssus me purjeid korralikult trimmi ei saanud ja seega käigus me kaotasime kõvasti. Spinniotsad olid aga üsna rahuldavad. Toimus kokku 3 sõitu millest 1. me jäime kolmandaks ja 2. ja 3. jäime aga neljandaks. Üldarvestuses saime 3. koha.
Viimase sõidu ajal andis 1cm järele ülemine parduun, enamvähem on viga juba aimata ja homme on plaanis üle vaadata ja ära parandada.
Järgmine võistlus kuhu on plaanis minna on Hanko-Haapsalu regatt

Veeskamine

Laupäeval 8. mail, umbes kell 11, sai Lagle lõpuks tagasi vette. Mõni tund hiljem tegime ära ka proovisõidu. Nüüd on vaja ära teha veel mõned pisiasjad nagu näiteks riiulite tagasi kruvimine, vallide ja ahterstaagi vahetamine ning siis on jaht hooajaks valmis.
Jääme ootama esimest võistlust, milleks on Haapsalu lühirada (Voosi vorst).

Tööd on alanud

Alates tänasest on Lagle peal alanud tööhooaeg. Väiksemaid ettevalmistusi sai juba talvel tehtud, aga täna sai jahilt kate maha võetud ja töödega pihta hakatud. Raudtoruga on peaaegu juba ühelpool, homme saab külge keeratud. Paraku tuli masti juures ilmsiks, et alumise pakstaagi masti külge kinnitamise jupi juurest on pakstaagi pooled keerud läbi kulunud, nüüd vaja uurida, et kust uue kinnituse jupi saab ja pakstaak siis sinna külge kinni pressida. Staak ise jääb samaks kuna pingutusest saab niipalju seda järgi anda küll.